Mäger

Mäger

Mäger on keskmise koera suurune, jässaka ning eespool aheneva kehaga metsaelanik. Tema iseloomuliku välimuse (tumedam alapool ja heledam ülapool ning silmi läbiv must jutt) tõttu tunneks teda looduses ära igaüks, kes nägema juhtuks. See pole aga põrmugi lihtne – vaid videviku- ja öötundidel oma urust väljuva mägra kohtamiseks ei piisa üksnes juhusest

Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias. Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis. Elupaiga valikul on määravaks urgude rajamist võimaldav maapinna reljeef, asugu sobiv koht lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal. Tugevate, kaevamiseks kohastunud esikäppadega varustatud mägrad rajavad kuni kümne meetri pikkuste käikude süsteeme, millel võib olla kuni mitukümmend ava. Sageli elab ühes mägralinnakus mitu pesakonda, kes asustavad seda põlvest põlve. On kindlaks tehtud et suured, mitmekorruselised ja paljude avaustega "ehitised" võivad olla alguse saanud tuhandeid aastaid tagasi!
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MELMEL2.htm

Segamini võib ajada. Ilmselt mitte kellegagi, sest välimuselt on tal väga ainuomased tunnused (valged triibud üle koonu, jässakas keha) Tegevuse poolest võib teda segi ajada nt. rebasega, kes on ka tragi urukaevaja, kuigi rebase urust välja veetud materjali hulk pole nii suur kui mägra uru oma.
http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=188

Mägrad elavad karjadena, perekondlike rühmadena. Karjas domineerib isasloom ehk juht. Kogukonna liikmed märgistavad üksteist näärmetest eralduva sekreediga. Mägrad läbivad pikki teekondi toiduotsingul, minnes alati sama rada pidi. Kui toitu on külluses, siis ei lähe mäger toiduotsingul kaugemale kui 2 kilomeetrit. Innaajal võtavad isased ette pikki retki paarilise otsinguil. Mäger magab talveund ja kogub selleks paksu rasvakihi.
Mäkrade innaaeg on veebruarist oktoobrini. Emasloomad saavad suguküpseks 1-aastaselt ja isased 2-aastaselt. Paaritumise haripunktiks on augustikuu. Ilmale tuleb 1 kuni 4 poega. Sünnitus toimub selleks spetsiaalselt valmistatud pesas. Sinna jäävad pojad kaheks nädalaks, siis lahkuvad nad pesast ja hakkavad emaga toitu otsima. Emapiima joovad nad 4 kuud.
Mäger sööb pisiimetajaid, putukaid, konni. Ta sööb ka taimset toitu. Samuti maitsevad talle väga vihmaussid. Toidu otsimisel tugineb ta oma kuulmisele ja lõhnatajule.
Inimene on ainus olend, kes võib mägrale ohtlik olla. Mägra karvu kasutatakse pintslite valmistamisel. Samuti peetakse mäkradele koertega jahti ja pannakse üles lõkse. Kõige rohkem surevad mägrad aga tänu liiklusele. Loomade elu säästaksid maanteealused tunnelid, kuid selleni pole veel jõutud. Mägrad elavad umbes 15-aastaseks.

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mager_annulahe.htm 

Tauri  Kaldmäe 7B klass.